Arvutiga töötamine

Arvutiga töötamine

Arvutiga töötatamise koha moodustab hea suur töölaud, ratastega ja seljatoega tool, vabalt liikumist võimaldav ruum, arvuti ise ja hea valgus.
Terviserisk on näiteks halvenev silmanägemine, randme vigastus ja kõige suurem probleem on lihaste ja luude haigused.Terviseriske saab vältida mitmeid erinevaid viise kasutades:

• Ujumine
• Võimlemine
• Jooga
• Käimine
  

Tervisekontrolle tehakse ning ning nimetatud abinõusid rakendatakse tööandja kulul. Kaks kõige enim levinumat kontrolli on silma ja nägemise kontroll ning luu ja lihase kontroll. Kui kontrollil selgub, et töötaja tervis on mitteergonoomiliste töötingimuste tõttu halvenenud, peab tööandja viivitamata rakendama abinõusid töötamiskoha ergonoomilise kujunduse parandamiseks.
Ergonoomia on teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. Ergonoomia seisukohalt peavad olema nõuded klaviatuurile, hiirele ja monitorile järgmised:

• Klaviatuuri parim kaugus on võrdeline küünarvarre pikkusega.
• Klaviatuuri minimaalne kaugus laua äärest on 15 cm.
• Muretse endale hea funktsionaalsusega ehk kergelt ja käepäraselt töötavate nuppudega hiir.
• Õpi hiirt kasutama mõlema käega.
• Monitor peab olema vähemalt poole meetri kaugusel.
• Ära tööta kuvariga pimedas ruumis.

Teekeskkonna nõuded ruumile, lauale ja toolile on järgmised:

• Ümarate äärtega tool.
• Toolil peab olema kindlasti seljatugi.
• Vajaliku tööpinna suurus on eelkõige sõltuv töö iseloomust.
• Tööruum ei tohi olla liiga soe ega liiga umbne
• Valgustus peaks olema ühtlane

Printerid

Mis on printer, milleks seda kasutatakse.?

Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile.

Printer on ühendatud arvutiga kas otse (LPT, COM või USB pordi abil) või võrguprinteri korral arvutivõrku.

Sel juhul on printeril sisseehitatud võrgukaart.

Tänapäeval on peamised printeritüübid termoprinter, maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter.

Mis on plotter?

plotter Joonestav kahekoordinaadilise juhtimisega väljundseade. Plotterid erinevad printeritest selle poolest, et nad kasutavad joonestamiseks sulge. Seetõttu suudavad nad tekitada paberile pidevaid jooni, sellal kui printerid moodustavad jooni täpikestest. Värviplotterid kasutavad automaatselt vahetatavaid sulgi värviliste jooniste ja kirjade jaoks.

Plotterid on märksa kallimad kui printerid ja neid kasutatakse enamasti insenertehniliste jooniste valmistamiseks

Mille alusel printereid liigitatakse?

löökprinterid

• nõelmaatriks - kasutatakse enamasti mustandite trükkimiseks.
• õisprinter - kasutatakse kontorites või tekstiilitöötluses kus tahetakse saada teravat, kvaliteetset tulemust.
  
• ridaprinter - trükib ühe rea korraga ja sellest ka nimi, sarnaneb väga teistele printeritele.
  

löögita printerid

• termoprinter - Termoprinterid on vastupidavad ja madalate ülalpidamiskuludega. Sobivad hästi kohtadesse kus kiire printimiskiirus, rahuldav kvaliteet, printeri suurus ja vähene elektrikulu on olulised faktorid.

1. termokontaksprinter
2. termosiireprinter
3. sublimatsioonprinter

• fotoelektriline printer

1. laserprinter
2. LED-printer

• jugaprinter

1. vahaprinter
2. tindiprinter

Kuidas töötab laserprinter, tindiprinter, termoprinter...

LASERPRINTERID

Printer ise:

Laserprinteri tööpõhimõte
(1- termilise kinnistuse plokk, 2- trumli pinda valgustav lamp, 3- tooneri puhastusmehhanism, 4- tooneripulbri väljaheitepaik, 5- laadimisseade, 6- koht trükielementide kandmiseks paberile, 7- standardelementide eksponeerimisseade, 8- paberi sööteseade, 9- paberirull, 10- tooneri pealekandmisseade, 11- skaneeriv laserkiir, 12- laser, 13- modulaator, 14- peegelprisma, 15- arvuti andmesisend)

Laserkiired tekitavad elektrostaatilise laengu pildist ja edastavad selle laetud vastuvõtjale, mis annab toonerile vastava elektrostaatilise laengu.
Erinevalt teistest printeritüüpidest loeb enne printima hakkamist printer mällu kogu lehekülje.
Printeri keskseks osaks on valgustundliku (tavaliselt seleeni või kadmiumi ühenditest koosneva) kihiga kaetud pöörlev trummel. Laadimisseadme abil laetakse fototundlik kiht elektrilaenguga, mille järel talletatakse prinditav kujutis trumlile. Iga punkt trumlil vastab punktile paberil. Laserkiirt moduleeritakse täpses vastavuses salvestatava infoga, mille tulemusel trumlile moodustub elektriline jäljend (potensiaalireljeef) originaalist.
Põhimõte kuidas laserprinteri peegelprisma toimib on sarnane ööklubides kasutatavale peegelkerale. Valguskiired suunatakse peegelkerale, keralt peegelduvad need põrandale, susjuvalt libisevad üle põranda kuni palli pööreldes lõpuks hajuvad. Laserprinteril peegelprisma pöörleb tohutu kiirusega ja on sünkroonis valguslülitustega mis peegeldub peale ja maha. 

TINDIPRINTER

Kasutades sissemonteeritud mootorit skännerib printimispea vasakult paremale liikudes lehte horisontaalsete ridadena. Kui rida saab prinditud, liigub paber jälle sammu võrra edasi.
Ps. Sinna hulka kuuluvad ka plotterid.

Tehnoloogia rajaneb prindipeale, mis sisaldab suure arvu ülipeenikesi düüse, mille kaudu paberile juhitakse vedelat värvi (tinti).

TERMOPRINTER

Termoprinteri printimisepeas olev kuumuselemendid (termoelemendid) on koondatud maatriksiks (nagu nõelmaatrikprinteril). Kui pea on surutud vastu paberit, termoelemendid põletavad paberisse jälje ning tekib kujutis. Termoelementidest eralduva soojuse toimel muudab soojustundlik paber oma värvust. Spetsiaalne keemiliselt töödeldud termopaber on taotemeratuuril täiesti tavaline kuid järsul kuumutamisel ja jahutamisel üle 110 kraadi, paberi keemiline struktuur muutub ning sellega seoses muudab paber ka oma värvust. Kuumutades ainult neid punkte kuhu soovitud sümbolid peaksid ilmuma, tuleb nähtavale värviline (must või sinine) tekst jättes ülejäänud paberipinna valgeks.

Arvutitunni blogi.

Häid Jõule, päkapikud!