
Mis on printer, milleks seda kasutatakse.?
Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile.
Printer on ühendatud arvutiga kas otse (LPT, COM või USB pordi abil) või võrguprinteri korral arvutivõrku.
Sel juhul on printeril sisseehitatud võrgukaart.
Tänapäeval on peamised printeritüübid termoprinter, maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter.
Mis on plotter?
plotter Joonestav kahekoordinaadilise juhtimisega väljundseade. Plotterid erinevad printeritest selle poolest, et nad kasutavad joonestamiseks sulge. Seetõttu suudavad nad tekitada paberile pidevaid jooni, sellal kui printerid moodustavad jooni täpikestest. Värviplotterid kasutavad automaatselt vahetatavaid sulgi värviliste jooniste ja kirjade jaoks.
Plotterid on märksa kallimad kui printerid ja neid kasutatakse enamasti insenertehniliste jooniste valmistamiseks
Mille alusel printereid liigitatakse?
löökprinterid
- nõelmaatriks - kasutatakse enamasti mustandite trükkimiseks.
- õisprinter - kasutatakse kontorites või tekstiilitöötluses kus tahetakse saada teravat, kvaliteetset tulemust.
- ridaprinter - trükib ühe rea korraga ja sellest ka nimi, sarnaneb väga teistele printeritele.
- termoprinter - Termoprinterid on vastupidavad ja madalate ülalpidamiskuludega. Sobivad hästi kohtadesse kus kiire printimiskiirus, rahuldav kvaliteet, printeri suurus ja vähene elektrikulu on olulised faktorid.
- termokontaksprinter
- termosiireprinter
- sublimatsioonprinter
- fotoelektriline printer
- laserprinter
- LED-printer
- jugaprinter
- vahaprinter
- tindiprinter
LASERPRINTERID
Printer ise:
(1- termilise kinnistuse plokk, 2- trumli pinda valgustav lamp, 3- tooneri puhastusmehhanism, 4- tooneripulbri väljaheitepaik, 5- laadimisseade, 6- koht trükielementide kandmiseks paberile, 7- standardelementide eksponeerimisseade, 8- paberi sööteseade, 9- paberirull, 10- tooneri pealekandmisseade, 11- skaneeriv laserkiir, 12- laser, 13- modulaator, 14- peegelprisma, 15- arvuti andmesisend)
Laserkiired tekitavad elektrostaatilise laengu pildist ja edastavad selle laetud vastuvõtjale, mis annab toonerile vastava elektrostaatilise laengu.
Erinevalt teistest printeritüüpidest loeb enne printima hakkamist printer mällu kogu lehekülje.
Printeri keskseks osaks on valgustundliku (tavaliselt seleeni või kadmiumi ühenditest koosneva) kihiga kaetud pöörlev trummel. Laadimisseadme abil laetakse fototundlik kiht elektrilaenguga, mille järel talletatakse prinditav kujutis trumlile. Iga punkt trumlil vastab punktile paberil. Laserkiirt moduleeritakse täpses vastavuses salvestatava infoga, mille tulemusel trumlile moodustub elektriline jäljend (potensiaalireljeef) originaalist.
Põhimõte kuidas laserprinteri peegelprisma toimib on sarnane ööklubides kasutatavale peegelkerale. Valguskiired suunatakse peegelkerale, keralt peegelduvad need põrandale, susjuvalt libisevad üle põranda kuni palli pööreldes lõpuks hajuvad. Laserprinteril peegelprisma pöörleb tohutu kiirusega ja on sünkroonis valguslülitustega mis peegeldub peale ja maha.
TINDIPRINTER
Kasutades sissemonteeritud mootorit skännerib printimispea vasakult paremale liikudes lehte horisontaalsete ridadena. Kui rida saab prinditud, liigub paber jälle sammu võrra edasi.
Ps. Sinna hulka kuuluvad ka plotterid.
Tehnoloogia rajaneb prindipeale, mis sisaldab suure arvu ülipeenikesi düüse, mille kaudu paberile juhitakse vedelat värvi (tinti).
TERMOPRINTER
Termoprinteri printimisepeas olev kuumuselemendid (termoelemendid) on koondatud maatriksiks (nagu nõelmaatrikprinteril). Kui pea on surutud vastu paberit, termoelemendid põletavad paberisse jälje ning tekib kujutis. Termoelementidest eralduva soojuse toimel muudab soojustundlik paber oma värvust. Spetsiaalne keemiliselt töödeldud termopaber on taotemeratuuril täiesti tavaline kuid järsul kuumutamisel ja jahutamisel üle 110 kraadi, paberi keemiline struktuur muutub ning sellega seoses muudab paber ka oma värvust. Kuumutades ainult neid punkte kuhu soovitud sümbolid peaksid ilmuma, tuleb nähtavale värviline (must või sinine) tekst jättes ülejäänud paberipinna valgeks.


No comments:
Post a Comment